EE domeen vabamaks ja tasuliseks!

Wawawewa! Tänases Eesti Ekspressis ilmunud Kristjan Otsmanni artikkel toob meieni kinnituse, et Eesti tipp-domeeni registreerimispoliitikas ning haldamises on peatselt olulisi muudatusi oodata.

Teen siinkohal kokkuvõtte sellest, mida Eesti Ekspress oma usutluses tipp-domeeni haldajalt teada sai (koos kommentaaridega) .

• Eesti tipp-domeenis on domeeninimesid tulevikus võimalik registreerida ka füüsilistel isikutel

See on paljude noorte jaoks tänasel päeval ilmselt üks oodatumaid reeglimuudatusi. Veebipäevikud, fotoalbumid ja muu personaalne „netikirjastus” on tänapäeval ülimalt populaarseks muutunud. Vajadus massist eristuda ja oma identiteeti rõhutada on tekitanud kasvava huvi personaalsete domeeninimede järele.

Lisaks mõjutab füüsilistele isikutele domeenide registreerimine innovatsiooni ja väikeettevõtlust. Ettevõtlikud noored, kes Interneti võimalustel baseeruvaid lahendusi välja töötavad ei taha jamada ettevõtte loomisega seotud bürokraatiaga enne, kui on saanud mingitki aimu selle kohta, kas nende lahendus ka reaalses elus edukaks osutub. Tõenäoliselt käivitataks Eestis aastas kümneid edukaid netiprojekte rohkem, kui nende käivitajaid ei sunnitaks rehepaplusele vaid selleks, et atraktiivset domeeninime hankida. Käesoleval hetkel kasutatakse domeenide registreerimiseks palju nn. „hallile alale” jäävaid meetodeid, domeeninimeseid registreeritakse aiandusühistutele, garaažikoperatiividele – misiganes „sõbralik” juriidiline keha juhtub parajasti ette jääma.

• Isikutel on võimalik tulevikus Eesti tipp-domeenis registreerida endale mitu domeeninime

Jällegi ammu oodatud uuendus. Kasvav majandus sunnib ettevõtjad eristumiseks agressiivselt ära kasutama kõiki nende käsutuses olevaid võimalusi. Sealhulgas loomulikult Interneti poolt pakutavaid turundus- ja müügikanaleid. Olulist kaubamärki, tähendust või sõnumit kandev domeeninimi on ettevõtjatele suure väärtusega. Lisaks on domeeninimst internetiturunduses ka reaalne kasu, nimelt võimaldab õige domeeninime kasutamine saada eeliseid ostingumootorite indeksites jpm.

Just seetõttu on viimasel ajal Eestis tuult tiibadesse saanud geneerilised tipp-domeenid nagu COM, NET, ORG ning Euroopa Ühenduse tipp-domeen EU. Nendes tipp-domeenides alamdomeeni registreerimise tingimused on oluliselt vabamad. Käesoleval aastal on ainuüksi Euroopa Liidu tipp-domeenis Eestisse registreeritud üle viie tuhande domeeninime. Eesti tipp-domeenis reeglite korrigeerimine sellisel moel, et ühel ettevõtjatel oleks võimalik endale registreerida mitu domeeninime tooks endaga kindlasti kaasa kaalukeele kaldumise Eesti tipp-domeeni suunas tagasi või siis vähemalt tasakaalustaks seda oluliselt.

• .EE domeeninime omamine muutub tasuliseks, aastatasu jääb tõenäoliselt 200 kuni 400 krooni vahele

Selge on see, et tipp-domeeni registri loomine ja ülalpidamine väga erinevaid ressursse ning inimtööd nõudev ettevõtmine. Käesoleval hetkel kannab tipp-domeeni haldamist altruism ning riiklik tugi, sest selle praktiline haldamine käib Haridus- Ja Teadusministeeriumi alla kuuluva EENeti eelarvest. Tõenäoliselt kuuleme sellel teemal tulevikus juba täpsemaid numbreid. Numbrite suurus sõltub ilmselt sellest, kuidas praeguselt süsteemilt üleminekuga seotud esmast investeeringut rahastama hakatakse.

Euroopa Liidus ning meiega sarnases positsioonis olnud riikides on sarnaseid protsesse läbi viidud mitmel moel. Näiteks on kulude katmiseks korraldatud nn. „Päiksetõusu Perioode” . Need on olnud mõne kuu pikkused eelregistreerimisperioodid, mil kaubamärkide ning muu intellektuaalse omandi omanikud on saanud oma nimed ära kaitsta, makstes registrile mõnevõrra suuremat lõivu, kattes nii esialgsete investeeringute vajadused. Selline periood tagaks ühtlasi ka kogu protsessi parema juriidilise korrektsuse ja usaldusväärsuse. EE artiklis mainitakse muidugi ka võimalust, et luuakse vahekohus, mis hakkaks lahendama domeeninimede omandusega seotud juriidilisi küsimusi.

• Muutub domeenide halduse kord

Üpris tõenäoliselt tähendab see tsentraalse registri ning akrediteeritud registripidajate mudelile üleminekut. Sisuliselt tähendab see muudatus seda, et domeeninime lõppkasutaja ei hakka domeeninimesid enam registrist otse ise tellima ja pikendama, selleks peab ta pöörduma registri poolt akrediteeritud registripidaja poole. Selline mudel on kasutusel Euroopa Liidus ning ka mitmetes Põhjamaades.

Registripidajateks hakkavad selleks soovi avaldavad internetiteenuste osutajad sh nii majutus- kui ka ühendusteenuste pakkujad. Sarnane mudel on tänapäeval üldlevinud, see võimaldab registrit pidada ülal suhteliselt tagasihoidlike kulutustega – klienditoe, arveldamise, lepingute sõlmimise jms. kohustused kantakse üle registripidajatele.

Lisaks saab register nii maandada oma majanduslikke riske – registripidajatele pannakse kohustus avada registri juures deposiitkonto, millelt register arvestab maha kõikide registripidaja kaudu vormistatud tehingute tasud. See tagab, et registri ees võlglaseid lihtsalt ei ole – võimalike võlglaste riski võtavad enda kanda registripidajad.

Eesti tipp-domeenil on tugev akadeemiline taust ning selle haldamisel on seni lähtutud konservatiivsetest põhimõtetest, mis on taganud meie tipp-domeeni üldise usaldusväärsuse ja registreerimise korra. Interneti plahvatuslik areng eelmise sajandi lõpus ning jätkuvad kasvutendentsid teevad aga omi korrektuure ning senine konservatiivsus on hakanud Eestis mõningaid arenguprotsesse pidurdama. See tingib reeglistikus erandite tegemisi ja kuna on vaadeldav, et erandite tegemise tempo eskaleerub, paistab aeg küps olevat muudatusteks.

Isiklikult loen täna kõik mõistlikud muudatused teretulnuks. Läinud aastal Euroopa Liidu tipp-domeeni käivitamisega saadud kogemused ja teadmised on veel paljudel organisatsioonidel värskelt meeles, ka vastav kompetents on olemas – see kõik peaks tagama sujuva ülemineku.