.EE domeenide registreerimise uus kord

• Kuidas Zone seisukohalt tundub – kas reeglid said enam-vähem sarnased muule maailmale või on meil olulisi erisusi?

  Kas saan õigesti aru, et see domeenireform lahendatakse läbi ühe sihtasutuse ja temaga sõlmitava lepingu ning domeeninimede seadust (nagu nt Soomes) tulemas ei ole?

• Vaatame ise täna avalikustatud reegleid läbi parajasti. Silma jääb mitmeid asju, aga üks konkreetne asi, mis juba täna meil elavaid diskussioone põhjustab on järgmine punkt:

  “4.1.2 Registreerija on kohustatud taotluse allkirjastama omakäeliselt või digitaalallkirjaga.”

  Enamuses tippdomeenides saab täna domeeni registreerimisega hakkama ilma paberlepingut või digiallkirjaga lepingut sõlmimata. Sellise nõudmise mõju ei oska täna veel arvata.

  Seadust tulemas ei paista.

• Eeldan, et loomulikult pakutakse praegustele domeeniomanikele õigust oma praegune domeen eelisjärjekorras registreerida uute reeglite alusel enda nimele. (Digi)allkirjastamise nõue on kaheti vaadatav – jääb .ee domeene ikkagi rohkem eestlastele, kahtlen, et enamik välismaalasi viitsib allkirju posti/faksi/millegaiganes saatma hakata…

  Ja loomulikult on lõpuks alati huvitav vaadata, mis huvitavaid kombinatsioone .ee lõpuga leitakse (nagu näiteks .us domeeni peal del.icio.us)

• See “ümberregistreerimise” termin on veidi omaette elu hakanud elama ja tekitab segadust.

  Registreerijad peavad ilmselt lihtsalt kindlustama, et neil on suhe mõne registripidajaga, kontrollima oma andmete õigsust ning nõustuma uute registreerimistingimustega.

  Kindlasti peavad oma rutiinis muudatusi tegema nö “power userid”, kes seni on taotluseid registrisse otse EENeti veebist teinud, nemad peavad endale siiski leidma mõne registripidaja, kes neid tulevikus teenindaks ja oma domeenid registripidaja juurde üle viima.

• Doomenimaksust peaksid olema vabastatud MTÜ-d ja riigiasutused ning nende registripidaja peaks olema EENet, kes pakub juba praegu majutust paljudele MTÜ-dele ja erinevatele ministeeriumite allasutustele.

• Võrdse kohtlemise printsiip satub sellega ohtu ja võib tekkida päris mitu “tahtsime head, aga läks nii nagu alati” stsenaariumit, me oleme ju rehepapirahvas 🙂

• Aga mis tegelikult puutub sellesse (digi)allkirjastamisse, siis mina selles suurt probleemi ei näe. Uute reeglite kohaselt saab .ee’d endale ka Eestis mitte elav isik. Muidugi tekib küsimus kuidas ta oma allkirja annab? Digiallkiri pole väga levinud asi väljaspool Eestit (nii laialt nagu meil) ning füüsiliselt siis peaks nagu postiga saatma või faxib?

  Aga igaljuhul hoiaks see ära free-viagra.ee ja teiste taoliste doomenite vohamise, sest .ee doomenid ei saa olla anonüümsed. Sest näiteks paljud .com jne registripidajad panevad whois infosse JOKK sisu, kuid reaalselt inimest selle abil kindlaks ei tee. Eriti veel, kui see doomen on regatud mõne “huvitavama” registrari juures.

  Teisalt jällegi tekib meil sellega uut liiki spämm: telefon helistab, sa võtad vastu ja siis… “tere, teile kuulub doomen fafafa.ee… pakun teile võimalust hostida seda meie juures aasta otsa tasuta!” näiteks. Mitte et juba praegu spämmifirmad whois masinatest kontakte ei korjaks…

• whois info peakski olema anonüümne, miks on mingil jorsil vaja näha sinu infot? et sinna spami saata vms? või et sulle kell 2 öösel helistada? Ja kui registreerijaks on juriidiline isik – OÜ as, miks peaks üldse kellegi nime sinna panema? Domain Admin ja üldkasutatav firma mail jne..

• APPI. Mingi poisike peab pressikonverentsi. Ise ka ei tea mis ta räägib.
  Üks tsoonifail paneb terve .ee “kasti”? Mis turvalisusest siis jutt on?
  Üks rahamasin pandi nüüd käima.

• Võtan seda kui järjekordset aktsiisimaksu, alko ja kütuse ületarbimise piiramine aktsiisiga on veel kuidagi arusaadav, aga domeenikasutus mitte,
  teisalt, kui juba hakatakse masustama, võiks ka miskit paremat teenust saada, umbes nagu EMT iseteenindus vms.
  Kahju kui see raha läheb “kartuliks” ja “küttepuudeks”

• Et aastamaks suisa 300? No miks nii palju? EU saab ju 125 eegu eest kätte.

• Palju mulli kuid vähe villa. Oleks juba ammu aeg see kummi venitamine lõpetada ! Digi allkiri on hea mõte, sest ehk siis jääb enam .ee-d ikka eestlastele. Spämmi ja bloki oht tekkib ka suht suur ning siinkohal oleks tarvis seaduse laiendust. Domeenikohtunikud on vajalikud kuna jutt hakkab käima juba ka erinevatest neti brändidest , mille õigusi registreeritud .ee-d võivad riivata. Nii et lambist pole mõtet commist niigi poole kallimat eed regada. Tuleks ikka ette vaadata, et mis brändid juba turul ja kellele kuulub Copyright. Kui aga .ee hind pannakse poole kõrgem siis söövad commid ja muud selle ee lihtsalt ära ja olulist netiruum avardumist ei tekkigi. Jõudu tegijatele ! Domeeniekspert.com

• .ee domeeni registreerimise õigused võiksid jääda siiski ainult Eesti isikukoodi või registrikoodi (ettevõtte puhul) omavatele. Ja nagu Soomes, eraisik peab olema vähemalt 15-aastane, Eestis võiks olla piir vähemalt 16. Kui sul puudub isikukood või ei oma siin esindust, ei ole sul ka tarvis Eesti maatunnusega domeeni.

  Kuidas eristada eestlasi ja välismaalasi? Nagu seda on Taani ning Soome domeenide puhul, Eesti Interneti SA kodulehel asub kontrollpaneel, millele sisenetakse ainuüksi ID-kaardiga, valikutest valid soovitava registripidaja ning edastad taotluse.

  See liigne domeeni “vabastamine”, nimelt välismaistele isikutele/ettevõtetele kasumi teenimise eesmärgil ei ole minu arust kõige targem valik. Nagu eelpool kõnelenu viitas, hakkab lademetes ilmuma domeene kujul free-viagra.ee ning see soodustab kindlasti domeenide “vargusi” ning mõnel määral ka spämmi hulka, vähemasti viirustega nakatatud või eksitavate veebilehtede hulka. Minu 80-aastane vanaema vaevalt märkab vahet swedbank.ee ning kaaperdaja sweedpank.ee vahet, kui veebilehel värvidki samad oleksid. Ja ta oskab rohkemat, kui ainult online ajakirju lugeda… 😛

  Registreerija andmed võiksid olla eraisikute puhul kindlasti peidetud, nähtav ainult majutaja kontaktandmed.

  Aga ettevõttele ja eraisikutele mitme domeeni lubamine on kindlasti ainuõige valik. Muidugi on ka hetkel EENet lasknud põhjenduse alusel ühel firmal registreerida mitu domeeni, kuid mis teha, kui minu ettevõttel on 15 erinevat toodet, mis lihtsalt ei mahu “ühte patta”.

  Vanas reeglistikus oli punkt, et umbes domeeninimi ei oma kaubamärgi staatust vms. Mõnes mõttes võiks see punkt välja jääda (ja ma ei ole seda seni ka leidnud uues eelnõus), põhjusel, et miks näiteks mina, eraisik peaksin endale saama nokia.ee või orkut.ee domeeni. Muidugi, kui need ei ole Eestis registreeritud, oleks olukord natukene teine. Seesugune tuntud kaubamärkide reserveerimine võiks siiski ette tulla. Eks muidu tuleb appi MarkMonitor 😀

• Kas aastamaks rakendub ka varemregistreeritud domeenidele? Ettepanek on enne 2010’t registreeritud domeenide eest aastatasu mitte küsida!

  Samuti on suurusjärk 300 eek kahtlase väärtusega suurus, mis ei innusta eriti .ee’d registreerima. Kui räägime 100 eek/aasta kulust, kõlab see mõnevõrra vastuvõetavana.

• Siim, ja mis oleks ratsionaalne põhjendus aastatasu mitteküsimiseks?

  Ühtlasi, mis arvad, kas registreerijate jagamine “pre 2010” ja post “2010” registreerijateks rikuks järgmist ccTLD administreerimise põhiprintsiipi:

  “(c) Fair Treatment. The designated manager must be equitable and fair to all groups in the domain that request domain names. Specifically, the same rules must be applied to all requests and they must be processed in a non-discriminatory fashion.” ?

• Minu teada on .ee poliitika üks alustalasi seni olnud, et süsteemi reformimisel ei tohi lõhkuda töötavat süsteemi. St. kui kunagi registreeriti vabamatel tingimustel miski domeen, mida uute reeglite järgi ei tohiks registreerida, siis olemasolevat domeeni automaatselt ei kustutata. Seega võiks ka teoretiseerida kas Siimu idee läheb vastuollu Fair Treatmentiga. Samas vastavalt kehtiva reeglistiku punktile 6.2. “Vastavate otsuste vastuvõtmisel ja jõustumisel võidakse hiljem rakendada registreerimis-, muutmis- ja/või aastatasu.” peaksid kõik domeeniregisteerijad olema arvestanud tasulise domeeni võimalusega. Isiklikult mu arvamus on, et domeenitasu võiks isegi natuke suurem olla, nii et olemasolevate domeenide kasutajad mõtleksid tõsiselt järgi, kas neil pikas perspektiivis on mõtet ikka domeeni hoida ja miskid algajad domeenihangeldajad ei kukuks massiliselt domeene registreerima. Aasta-kahe pärast kui suur “vasikavaimustus” on mööda läinud saaks siis aastamaksu ka vähendada. .eu’de puhul toimiski vist sarnane skeem.

  Allkirja andmine domeeni registeerimiseks on natuke imelik punkt ja see ei paista olevat välismaalaste peletamiseks. Välismaalaste kohta käib uute reeglite punkt 3.1.1 “Domeeninime registreerimist Tippdomeeni .ee alla võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on isiku- või registrikood või kelle isikut on võimalik üheselt tuvastada muu tunnuse alusel, mis viitab tema registreeritusele valitsusasutuse poolt peetavas registris või registris, mida peab riigi poolt selleks volitatud isik.”
  On selge et see allkirja nõudmine tekitab lisatööd ja segadust, kuid ma hakkasin mõtlema et kuna olemasolevate domeeni ümberregisteerimisega tuleb nagunii suur jama, siis äkki allkirja nõue aitab paari eriti suurt ämbrit vältida.

  Muidu ma sain aru, et Zone esinedaja oli miskis töögrupis mis aitas uusi reegleid välja töötada ja nüüd ma loen et Zone analüüsib ise ka neid reegleid huviga. Kes nad siis koostas?

• Osalesime eelmisel aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töörühmas, mis töötas välja tippdomeeni reformi põhimõtteid. Selle töörühma tegevus viis Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) moodustamiseni ITL-i ja MKM-i poolt ning reformi algatamiseni nende põhimõtete alusel.

  Domeenireegleid ja hindu see töörühm ei kehtestanud, sellega tegeleb siiski EIS, konkreetsemalt selle nõukogu.

• Karmi hinnangu osaliseks on EIS reform saanud ka Martin Paljaku blogis: http://martin.paljak.pri.ee/2009/10/27/panen-selle-blogi-kinni/

• Mina ei saa hästi aru miks nutetakse 300kr aastas aastamaksu pärast? vaatame lähinaabreid:
  .lv domeen (läti)- fee for a domain name registration?
  An annual fee for domain name registration and renewal is EUR 10.50.(170kr) – http://www.nic.lv – registreeritud domeenide arv u. 80000+
  .lt domeen (leedu)- 60,5 Lt (280kr)- registreeritud domeenide arv 108242
  .ru domeen – 600rub(216kr)
  .fi domeen – New domain name 15 € (234 kr) for one year, registreeritud domeenide arv 218940.

  need hinnad siin üleval on kõik võetud ametlikult registreerijalt, tähendab registreerimisteenust pakkuv firma lisab veel oma hinna. Kuna eesti puhul räägiti 300kr mis peaks sisaldama ka registreerimisteenust pakkuva ettevõtte hinda.

  Keegi rääkis siin et tema tahab eluks ajaks tasuta domeeni, sest ta registreeris aastal 2001. No see on ikka päris hale ju. Kõige viimane näide .de register denic.de – andis 7 päeva aega registripidajatele, et teha ümber süsteemid 1 ja 2 täheliste domeenide registreerimiseks. Mingid tulemused http://www.seowriter.de/neue-denic-domains-de-landrush-analyse
  kes viitsib, siis saksa keelsetes domeeni foorumites on sellest pikemalt kirjutatud.

  Peaksin nõustuma, et digi-allkiri on selge liialdus. Selle punkti ma võtaks maha.

  Lugesin seda Martin Paljaku blogi ka, see on ju rohkem nali?

• Jaan, mis suhtes punkt 3.1.1 välismaiseid registreerijaid teistpidi mõjutab kui Eesti omi?
  (isikukoodid ja äriregistrikoodid eksisteerivad ka väljaspool Eestit)

• Uhh vabandust, miskipärast ma arvasin automaatselt, et riigi all mõeldakse EV ja register oleks seega tõenäoliselt rahvastikuregister. Aga jah, kuskil ei väideta et “riik” = EV, seega minu viga.

• Stuff, tegu on hinnaga registri ja registripidaja vahel, ehk siis teenusepakkuja võib siiski sellele lisada veel oma teenustasu.

• ma nagu kusagil videos kuulsin, et 300kr on arvestuslik Lõpp-kasutja hind?

• Ei tea kas olen liiga vanamoodne, kuid millegi pärast ootan sellest reformist ainult ühte suurt pange.

  Mulle vist lihtsalt meeldis, et iga juriidilise isiku põhiseaduslik õigus oli omada tasuta registreeritavat domeeni.

  300eek ei ole palju, kuid paljud väikefirmad ja mtü-d hakkavad sellest aastasest kulust siiski loobuma 🙂

  nii jõuame ettevõtluse ajastusse, kus firmade kodulehed asuvad jälle hot.ee/minuusalduswaarneehitusmeestekamp ja mailiaadressid on jankurabbit@hotmail.com

  pigem see mingit sotsiaal-kvaliteetset tõusu kaasa ei too.

• 300 kr + registripidaja tasu on selge liialdus. Stuff võrdleb Läti ja Leeduga jm-ga – aga ikkagi oleks ju Eesti domeen neist kõigist kallim! E-riik ei saa endale sellist asja lubada.

  Isegi kui see jääks 300, on see ikkagi täiesti laest võetud number. See kuulub samasse kategooriasse pangakaardi hooldustasu, pangaülekande tasu jms-ga, kus tegelikkuses mastaabiefekti tulemusel sellised väiksed summad tekitavad lõpuks firmale päris kenakese kasumi. Äriettevõtte puhul on see mõistetav. Aga miks me ise endale, oma rahvale sellise mõttetu kulu tekitame? Loomaks ärivõimalusi registripidajatele? Kes need on? Missugused on nende reaalsed kulud? Enne nendele küsimustele detailsete vastuste saamist palun mitte pakkuda laest võetud “kolme sotti, sest see tundub päris okei number… ja võibolla lisandub veel registripidaja tasu… aga okei, võibolla ei lisandu kah”. Kui 300 baseerub adekvaatsel kulubaasil, siis võiks edasi rääkida.

  Ärgem ikka unustagem eraisikuid, fiesid, mtüsid. Maailm ei koosne ainult freeviagrasid registreerivaist oportunistidest, siin elab ka mitmeid ausaid Eesti maksumaksjaid, kes oma riiki esindavad ja uhkelt promovad. Kui neil on, mille abil seda teha…

  lihtneeestiettevõtja.com

• 300 eek ei baseeru kindlasti adekvaatsel kulubaasil. selgelt laest võetud number riigieelarve täitmiseks ja paarile isikule “sooja ja mugava” koha loomiseks.

• Aga miks peaks mind niiväga huvitama .ee domeen kui ma com’mi 3x odavamalt kätte saan ! Pakun, et meie tippdomeeniga juhtub sama lugu nagu Inglismaal .co.uk domeeniga. Nimelt mõne aasta jooksul sööb com .ee lihtsalt ära. Seega leian ,et konkurentsivõime suurendamiseks peaks ta kindlasti samasse hinnaklassi kuuluma.
  Lisaks veel selline küsimus , et kas selle uue korra puhul üldse keegi vastutab millegi eest? Vaesed kohtunikud, kes seda suppi peavad sööma hakkama. Tööd tuleb neil küll tublisti juurde kuid lähtekohti napib …

• Lihtsalt huvipärast: kuidas hetkel on Google.ee ja Orkut.ee registreeritud ühele ja samale firmale?

Kommentaarid suletud.