Mis on domeen ja milleks seda üldse vaja on?

Võib kõlada uskumatuna, kuid ikka ja jälle tuleb meil huvilistele ja potentsiaalsetele klientidele selgitada seda, mis asi on domeen. Tänase postituse mõte ongi pulkadeks lahti võtta kõige põhilisemad tõed ja tarkused, mis seda keerulisena näivat mõistet võimalikult selgelt ja arusaadavalt selgitaks. Alltoodud tekst ilmus ka sellenädalases Postimehes, kelle lugejatele me sel teemal valgust heitsime.

Domeen on sisuliselt kaks ühes: see on nii sinu aadress kui ka identiteet Internetis. See on sõna, mille kaudu jõuavad sinu ettevõtmisi tutvustavale veebilehele olemasolevad kliendid, potentsiaalsed kliendid või niisama huvilised. Seda sõna sisaldab ka sinu e-postiaadress, kui soovid mõnele neist külalistest kirja saata või kirjadele vastata. Domeen on nagu telefoninumber, mis on unikaalne ja mille kaudu oled maailmale kättesaadav.

Domeeninime valimine nõuab samamoodi ajude ragistamist nagu oma ettevõttele nime leidmine. Kui oled oma firmale ägeda nime leidnud, oled sobiva domeeninime otsimisel juba pool tööd ära teinud. Alati tasub siiski vaadata ka mõned sammud kaugemale ning õiget domeeninime otsides eksperimenteerida lisaks veel erinevate sõnakombinatsioonidega, et läbi selle leida võimalikult kõlav ja arusaadav väljend või lühend, mis kirjeldaks firmat või tegevusala ja kõlaks selgelt ning hästi isegi telefoni teel öeldes.

Näiteks domeeninimi innovaatilis-revolutsioonilised-sisuturunduslahendused.ee võiks ju täpselt kirjeldada sinu äri, kuid püüa seda öelda telefoni teel kliendile: „Innovaatilis, sidekriips, revolutsioonilised, sidek… Ei-ei, alustame uuesti.” Ja kui sellise domeeniga e-postiaadressi oma visiitkaardile sätid, võibki ilmselt kliendilt kirja ootama jääda… Sestap tasub leida võimalikult lühike ja tabav kombinatsioon või kirjeldus, mis ei tekitaks kaksipidi mõistmist ega ajaks segadusse. Pööra nime valikul tähelepanu sellele, et domeeninimi oleks tähenduslik, usaldusväärne ja loogiline, haakuks sinu põhitegevusega ning oleks võimalikult lühike ja selge, et seda oleks ka Google’s kerge leida.

Kas .EE, .COM või .EU?

Kui sobiv nimi või kirjeldus leitud, tasub mõelda, millise tippdomeeniga võiks selle siduda. Tippdomeen (lühend TLD ehk top level domain) on laiend, mis jääb domeeninimes punktist paremale.

Kui ärinimi on eestikeelne ning plaanid oma tegemistes keskenduda koduturule, siis vali Eesti tippdomeen, mis on mõistagi .EE lõpuga. Kui sa plaanid oma ettevõtmistele lisada rahvusvahelist kaalu, siis Euroopa Liidu liikmesriikides saad seda teha .EU tippdomeeni abiga. Naabriteni jõuad aga paremini .FI (Soome), .LV (Läti), .LT (Leedu) või .SE (Rootsi) tippdomeenide toel. Küll aga tasub iga riigi puhul arvestada keeleliste iseärasustega ning eestikeelse sõna asemel leida kirjelduseks vastava riigi kodukeelne vaste.

Lisaks lokaalselt kaalu omavatele maatähisega tippdomeenidele võib valida ka globaalse haardega geneeriliste ehk üldiste tippdomeenide seast: nendeks on teada-tuntud .COM, .NET, .ORG jne. Just neist sai omal ajal alguse täna teadaolev Internet ja ehkki seoses pikale ajaloole on tänaseks nendes tippdomeenides palju teada-tuntud inglisekeelseid sõnu ja väljendeid juba ära registreeritud, ei tasuks meelt siiski heita – on täiesti kindel, et kogu kuld pole veel selles vallas üles kaevandatud.

Viimastel aastatel on valik veelgi kirevamaks muutunud ning turule on paisatud sadu kui mitte tuhandeid uusgenereerilisi tippdomeene, millest värvikamad on näiteks .BEER, .NINJA, .FISH või .DOG jne. Näiteks Zone pakub täna oma klientidele ligi 400 erinevat tippdomeeni.

Kuigi kõikide nende tippdomeenidega pole mõtet oma unikaalset ärinime või tegevusala kirjeldust siduda, tasub siiski kaaluda kaitsta seda nime vähemalt populaarsemates ja levinumates tippdomeenides. Näiteks kui aadressil sinunimi.ee on su veebileht ja e-postiaadressid, siis on mõistlik registreerida ka domeenid sinunimi.com, sinunimi.net, sinunimi.eu, sinunimi.fi, sinunimi.lv jne ja suunata need põhidomeenile ehk aadressil sinunimi.ee asuvale kodulehele.

Mitme domeeni registreerimine võib osutuda vajalikuks ka neile, kes pakuvad läbi veebirakenduse oma teenust. See võimaldab turvakaalutlustel hoida ettevõtte avalikku kodulehekülge ja isikuandmeid töötlevat rakendust eraldi ning maandada nendega seotud infoturberiske erinevalt.

Alternatiivsete tippdomeenide alla oma äriidentiteedi registreerimisega saad välistada, et keegi teine need ära võtab ja sinu kliendid hoopis oma lehele suunab. Samuti saad sellega ära hoida, et neid domeene ei üritataks hiljem sulle suurema summa eest tagasi müüa. Näiteks Apple’i valdusesse ei kuulunud apple.co.uk domeen tervenisti 16 aastat.

Tihtipeale tuleb kasuks registreerida oma ettevõtte nimele mitu sarnase „kõlaga” domeeni, et konkurendid sinu õuele ei saaks kurja tegema tulla. Näiteks registreerides sinumooblipood.ee registreeri võimalusel ka domeeni sinumööblipood.ee ja sinumooblipood24.ee.

Ole teadlik võimalikest riskidest

Siiski on siin peidus ka vastupidine risk, sest võid enesele teadmata ja heas usus registreerida sellise vaba nime, millega võivad tulevikus minna suusad risti mõne kaubamärgiomanikuga. Selle vältimiseks tasub kindlasti enne registreerimist uurida, kas plaanitud nimi võib peita endast potentsiaalset ohtu, rikkudes kellegi kolmanda isiku äri- või kaubamärgihuve. Näiteks Soome (.FI) domeeni registreerimisel tuleb selle aspektiga eriti hoolikalt arvestada, sest piisab kaubamärgiomaniku kaebusest Soome domeeniregistrile, kes seejärel pikema jututa tühistab algse registreerija õigused domeenile ja annab domeeni üle kaebuse esitanud kaubamärgiomanikule. Eestis saab seda kontrollida Patendiameti andmebaasist ja EUIPO lehelt.

.EE tippdomeenis lahendab kasutusõigusega seotud vaidlusi siinse domeeniregistri, Eesti Interneti Sihtasutuse juures tegutsev Domeenivaidluste komisjon. Ühele nende lauale jõudnud kaasusele pöörasime tähelepanu hiljaaegu ka oma blogis, kus jagasime ühtlasi ka näpunäiteid, kuidas üldse vältida selliseid olukordi, mis võivad vaidlusega päädida.

Domeeninime registreerimisel võib suure tõenäosusega selguda, et soovitud domeen on juba ära võetud. Meelt heita ei tasu, sest siis maksab kontrollida, kas soovitud nimi on vaba näiteks mõnes teises tippdomeenis. Tihtipeale see lahendabki probleemi. Aga kui soov saada kätte just see domeeninimi on sedavõrd suur, siis ei jää muud üle, kui võtta domeeniomanikuga ühendust ja saada temaga kaubale. Arvesta siiski, et omanikuvahetuse tehingu hinnasildiks võib kujuneda number, mis võib olla vähemalt nelja- kui mitte viiekohaline. Et saada aimu mastaapidest, siis Interneti kirevast ajaloost on teada tehing, kus domeeninimi läks ühelt omanikult teisele astronoomilise 345 miljoni dollari eest.

Domeen oksjonilt. Millega tuleb arvestada?

.EE tippdomeenis on siiski veel üks võimalus saada atraktiivse domeeni omanikuks. Juba 2019. aasta kevadest lähevad kõik „unustatud” ja kustuvad domeenid oksjonile. Eesti domeeniregistri oksjonikeskkonnas toimuv pimeoksjon kestab 24 tundi, mille vältel võid atraktiivsele domeenile teha pakkumisi oma äranägemise järgi. Kui aga domeenile pakkumist ei tehta, siis domeen vabaneb ja on registreerimiseks vabalt kättesaadav kõigile huvilistele senisel „kes ees, see mees” põhimõttel. Domeenioksjonil pakutavale tasub igapäevaselt silm peal hoida, sest aegajalt satub sinna tõelisi pärleid.

Olles ostnud domeeni oksjonilt või siis otse tema eelmiselt omanikult, tuleb arvestada, et saad sellega kaasa ka domeeni senise ajaloo. Millega võib kaasneda nii hea uudis kui ka halb uudis. Hea uudis on see, et domeen on Googlele juba teada ja seetõttu on ta ka kergemini leitav ning otsingupäringute tipus. Halva uudisena võib aga sellega kaasa tulla üksjagu taunitavat ja ebameeldivat taaka nagu seosed hasartmängude, spämmi jms kaheldava sisuga tegevusega. Seda arvestades tasub ka siin enne panuste tegemist oksjonil / tehingusse astumist uurida domeeniga seotud ajalugu. Netist leiab erinevaid veebilehti, mille abil saab nii vana domeeni omaniku infot kontrollida kui ka lehekülje kunagist sisu vaadata. Nii saad välistada kahtlase mainega domeeninime registreerimise, millega võib kaasa tulla potentsiaalseid probleeme.

Ära unusta domeeni registreeringut pikendamast!

Vast üks olulisimaid aspekte domeeni elutsüklis on tema registreeringu jätkamine ehk pikendamine, mis tihtipeale kipub paljudel ununema või on ettevõtte juht palunud domeeni algselt registreerida töötajal, kes on firmast lahkunud koos ülevaatega domeenide kestvusest. Sestap tasub alati registreerida ja seadistada oma domeen ise, sest siis võid olla kindel, et kõik õigused kuuluvad sulle ja keegi sinu varaga minema ei jaluta. Samuti saad kogemuse, kuidas teha lihtsamaid domeeniga teostatavaid toiminguid: näiteks domeeni nimeserverite või DNS kirjete vahetamine domeeni suunamiseks soovitud aadressidele jne.

Kui oled domeeni registreerimas, siis saad levinumate laiendite puhul valida ka pikema registreerimisperioodi, kui üks aasta. Vali võimalikult pikk aeg, sest siis ei ole ohtu, et see aasta möödudes aegub. Kui oled oma domeenid Zones registreerinud, siis saadame sulle esimese aegumisteavituse 2 kuud enne aegumist. Olenevalt tippdomeenist on sul võimalik domeeni registreerida või pikendada kuni kümneks aastaks korraga.