“Paha Panda” varastab postkaste

Ühel pealelõunal hakkasid Zone IT operatsioonide meeskonna ekraanil vilkuma alarmid. Infoturbeintsidente tuvastav monitooringusüsteem hakkas järjest välja sülitama teateid, et mõned e-posti kasutajad rikuvad teleportides teada olevaid füüsikaseadusi.

Teleportimine on fenomen, mille puhul internetikasutaja ühendub ühel hetkel meie serveriga Eestist, järgmisel Hiinast, siis omakorda Venemaalt, Malaisiast, Indoneesiast, Brasiiliast või mujalt. Kuigi eksisteerivad mõned erandid (Tor), viitab selline kontinentide vahel hüplemine enamasti siiski kasutajaandmete lekkimisele.

Lühikese aja jooksul tuvastas monitooringusüsteem seda anomaaliat ligi saja e-posti kasutaja juures, võimaliku kuriteo takistamiseks ning kahju minimaliseerimiseks hakkas algoritm blokeerima teleportivate kasutajate ligipääsu serveritele.

Kasutajaandmete lekkimise intsidendid ei ole harukordsed, selliseid intsidente leiab aset regulaarselt – enamasti on põhjuseks kasutajaandmete jalutama minek kahtlasest WiFi võrgust, tööjaama nakatumine pahavaraga või sama kasutajanime/salasõna tarvitamine mõnel hiljuti kompromiteeritud veebisaidil.

Mõjutatud kasutajate arv pani siiski meie infoturbe töörühmal vere vemmeldama. Kui korraga rikutakse niivõrd suure hulga kasutajate privaatsust, tuleb igaks juhuks välistada võimalus, et salasõnad on lekkinud meie süsteemist.

Analüüs

Seetõttu alustati koheselt tööd logide analüüsimise kallal ja võeti ühendust ka mõnede mõjutatud kasutajate või neid toetavate IT spetsialistidega, et selgitada välja võimaliku lekke asjaolud.

Hüpotees andmelekkest meie poolel õnneks kinnitust ei leidnud. Küll aga avastasime oma logisid analüüsides ühe üllatava fenomeni, mille eest teid nüüd hoiatada tahan.

Nimelt on aset on leidmas unikaalne kampaania üliaeglase jõuründe (slow rate brute force attack) näol, mille abil loodetakse rikkuda internetikasutajate e-posti privaatsust.

Jõurünnet teostatakse tavaliselt juhuslike stringide läbiproovimise teel või sõnastikuründe abil ning võimalikult suure efektiivsuse nimelt proovitakse lühikese aja jooksul läbi suur hulk erinevaid salasõna kandidaate. Jõuründe muudab ebaefektiivseks see, et seda on suhteliselt lihtne tuvastada.

See tegevus, mis meile logist vastu vaatas, oli teistsugune.

“Paha Panda”

Vältimaks tuvastamist, tegutseb konkreetset rünnakut teostav kurjategija meelega aeglaselt, metoodiliselt ja väga kannatlikult.

Protseduur, mida kasutaja andmete arvamiseks kasutati, oli iga sihtmärgi puhul sarnane.

Ühel heal päeval ilmub logisse 5-6 kurjategija võrgustikku kuuluvat IP aadressi, millest igaüks katsetab sihtmärgi peal mõnd salasõna kandidaati. Sellele katsele järgneb 2-3 tundi vaikust. Siis ilmub ründaja taas välja ja proovib järgmise 5-6 erineva IP pealt. Jälle 2-3 tundi vaikust ja uus katse. Selline õngitsemine võib kesta nädalaid.

Iga sihtmärgi kallal töötab kurjategija tilkuva vee järjepidevusega, mis kivisse auku uuristab.

Ja see järjepidevus viib mõnel juhul ka sihile. Mõnel juhul õnnestus see kurjategijal juba 6 katse pealt, teisel juhul kulus eduks poolteist kuni kaks tuhat katset. Ühe konkreetse sihtmärgi puhul kulutas kurjategija eesmärgini jõudmiseks 553 päringut, nendega alustati 3. mail ja eduka tulemuseni jõuti 14. mail. Seejuures sooritati need päringud 445 erineva IP pealt.

Selles ründe iseloomus peegeldub omal moel mingi aasialik stoiline rahu, mis kombinatsioonis paljude kurjategija botneti Hiina päritolu IP aadressidega on pannud mind teda “Pahaks Pandaks” kutsuma 🙂

“Panda” üheks relvaks on aeglus, millega petetakse ära monitooringusüsteemid. Kui üks IP aadress teeb iga 2-3 tunni tagant mõnele kontole ühe ebaõnnestunud sisselogimiskatse, ei jää see ühtegi monitooringusse kinni, sest selline paranoia tase muudaks valepositiivsete tuvastuste hulga liiga suureks. Isegi kuu lõikes uurides jäävad “Panda” kasutatavad IP aadressid kaugelt välja ebaõnnestunud autentimiskatseid sooritavate süsteemide esiviiekümnest.

Kindlasti on nii mõnelgi kogenud IT-spetsialistil siinkohal kulm juba kipras ja küsimus keelel – kuidas on võimalik salasõnu nii väheste arvamistega salasõna ära arvata? Vastus on lihtne – “Panda” teab, et energiat tuleb kokku hoida, seetõttu ei käi ta läbi juhuslikke salasõna kombinatsioone, vaid kasutab teise relvana kasutajate endi halbu käitumismustreid.

Inimesed on halvad juhuarvugeneraatorid. Kui paluda inimestel valida juhuslik arv 1-10 vahel, valib väidetavalt ebaproportsionaalne hulk neist numbri 7 (trollidega, nagu ülal näha, on sarnane lugu). Sama kordub salasõnade määramisel. Mõte juhuslikust tähtede, numbrite ja sümbolite jadast tuleb pähe vaid vähestele.

Paljud hakkavad otsima abi sellest, mis ekraanil, klaviatuuril või parajasti meelel. Nii muutub väga tõenäoliseks, et e-posti aadressi siim@domeen.tld looja määrab sellele salasõnaks kombinatsiooni nimest Siim ja mingist numbrite jadast. Salasõnade variatsioonid nagu “Siim123”, “Siim1234”, “Siim666”, “Siim2017” on levinumad, kui julgeme endale tunnistada. Sama levinud on ilmselt klaviatuurilt tuletatud salasõnade kombinatsioonid nagu “Qwe123”, “Asdasd123”, “Qwerty666” jne või aadressiribalt tuletatud “Zone123”, “Zone.ee123” jne.

Nii ei raiska meie antikangelasest kurjategija “Panda” ennast juhuslike stringide äraarvamisega või täiemahulise sõnastikuründega. Ta on valinud välja suure hulga väga levinud halbu salasõnade mustreid ja tiksutab tema sihtmärkide hulgas läbi proovida.

“Panda” sihtmärgid on esmapilgul täiesti suvalised, ilmselt on need saadud veebilehtede kaapimise teel ja muudest allmaailmale tuntud allikatest. Silma jääb siiski kontakt@, contact@ ja info@ aadresside suur osakaal.

Aadresside internetist kogumisele viitab seegi, et mitmed aadressid, mida sihtmärgina kaaluti, sisaldasid kirjavigu – näiteks otsiti ühe telekanali töötaja e-posti kontot domeenist, mis erines tema tööandja tegelikust domeenist vaid ühe märgi võrra.

Võimalik kahju

Mida kurja “Panda” nende lahti murtud postkastidega korda saata võib? Väga paljut.

Kui mäletate, siis eelmisel aastal kirjutas Andris populaarsest skeemist, milles e-posti abil ettevõtetele sokutatakse valearveid (“Tõestisündinud lugu e-posti võltsimise tõttu kaotatud rahast”). Eelnevalt kirjeldatud viisil lahti murtud raamatupidaja postkast on sellisele valearvetega skeemitajale kulla hinnaga.

Loomulikult on sellised postkastid ka võrratuteks relvadeks spämmeritele. Domeenid ja postkastid, mis pole kunagi rämpsposti saatnud ja mille väljuvad kirjad kannavad usaldusväärsuse nimel DKIM-i antud autentsustõendi ja SPF-i ning DMARC-i allikakinnitusega? Just sellise spämmiga kurjategija meie radarile sattuski.

Kui kurjategija sooviks, siis võiks ta loomulikult ka postkastis tuulata ja sealt väärtuslikumat sisu endale sebida. Näiteks võib ta panna kokku aadressiraamatu inimestest, kellega tihedalt suheldakse ja korraldada klassikalise “Olen välismaal lennujaamas, rahakott varastati ära, ole hea kanna mulle kiirelt paar sotti” kampaania. Samasuguse õngitsusrünnaku saaks korraldada ka postkastiomaniku enda vastu.

Halvemal juhul on sama salasõna inimesel kasutusel mõnes olulises infosüsteemis, mille olemasolu suudab kurjategija näiteks poskasti sisu järgi kindlaks teha. Siis võidakse kompromiteerida juba mitte ainult postkasti sisu, vaid palju olulisemaid andmeid.

Kui “Panda” tahaks, saaks ta ka WannaCry või Petya pahavara niimoodi otse postkasti ujutada ja käivitada väljapressimisega lõppeva rünnaku. Viimasest sellisest ründest kirjutab RIA https://www.ria.ee/ee/uus-lunavaralaine.html

Ja hoidke alt, kui postkast kuulub riigiasutusele. “Panda” võib oma riigi struktuuridega sujuvate suhete omamise nimel head ja paremat ka neile sokutada.

Parem karta kui kahetseda. Kui tundsid ülalpool ära mõne oma salasõna mustri, siis muuda seda kohe.

Kokkuvõtteks

Miks ma sellest intsidendist kirjutan?

Esiteks tahame kõigile meelde tuletada kui halvad on ülalkirjeldatud mustrid salasõnades.

Teiseks pole me kindlad, kas teised e-posti serverite haldajad on “Paha Panda” tegutsemist tähele pannud – loodetavasti annab käesolev postitus neile ajendi seda kontrollida.

Kolmandaks annab see lugu loodetavasti selgust motiivi osas, miks Zone e-posti salasõnadele esitatavaid nõudeid muudab.

Me toome nõudmised salasõnale kaasaega. Rohkem kui salasõna keerukust, hindame me selle pikkust ning üritame takistada halbade mustrite kasutamist. Halbadeks loeme üldlevinud salasõnu; salasõnu, mille sisu saab tuletada kaitstava ressurssi kontekstist ja muud äraarvatavat. Uue e-posti salasõna miinimumpikkus on Zones nüüd 10 märki.

Rohkem salasõnu stiilis “Minu Lemmikpuu On Remmelgas” ja vähem stiilis “Siim123” 😀