Mõtisklusi Eesti Interneti SA strateegia teemal

31. mail kinnitas Eesti Interneti SA nõukogu Eesti tippdomeeni arengustrateegia aastateks 2013 – 2015. On hea meel tõdeda, et strateegia koostamise protsessi kaasati nii Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kui ka EIS-i juures tegutseva Registripidajate Töögrupp. Seetõttu oli ka Zonel võimalus dokumendile aktiivset kaastööd teha.

EIS strateegiaga tutvumine on meie valdkonnast huvitatutele äärmiselt oluline, sest kergitab katet organisatsiooni tänase juhtkonna tulevikuvisioonilt.

Alustuseks tahan juhtida tähelepanu asjaolule, mille fikseerimine on oluline: Eesti Interneti SA loodi tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kokku kutsutud laiapõhjalise töörühma välja töötatud põhimõtetele; need printsiibid kiideti sihtasutuse asutajate poolt heaks 2008. aasta novembris (ITL erakorralisel üldkoosolekul ja MKM Informaatikanõukogu istungil); 2009. aasta veebruaris andis valitsus oma määrusega MKM-ile volituse sihtasutuse asutamiseks, tuginedes samuti nendele põhimõtetele.

Kui peaks tekkima olukord, et Eesti Interneti SA planeerib tegevusi, mis ei ole enam vastavuses eelpoolnimetatud põhimõtetega, tuleb uute põhimõtete kinnitamiseks taas kokku kutsuda ühiskondlikult laiapõhjaline töörühm. Alusprintsiipe, millel tippdomeeni register põhineb, ei tohi muuta tuginedes vaid sihtasutuse juhatuse ning nõukogu otsusele (sh nende poolt kinnitatud arengustrateegiale). Olukorras kus nõukogu koosseisu nimetab ametisse ainuisikuliselt majandus- ja kommunikatsiooniminister, ei esinda need institutsioonid piisavalt laiapõhjaliselt internetikogukonna kõiki osapooli.

Oma strateegias on EIS järgmisesse kahte aastasse planeerinud väga palju tegevusi. See iseenesest ei pruugi olla paha. Olen aru saanud, et “Lean” metoodika näiteks sedastabki, et eesmärgiks tuleb seada ideaal, mis ei pruugigi olla saavutatav, kuid mille poole tuleb pürgida (nö “true north”). Kindlasti tuleb suure hulga eesmärkide seadmisel olla ettevaatlik, sest kui prioriteete ei seata, võib hilisemal hindamisel tehtud töid tähistavate “linnukeste” hulk kellelegi ebaproportsionaalselt väike tunduda.

Sellise hulga eesmärkide täitmine oleks kindlasti efektiivsem ja realistlikum, kui EIS kaaluks nende täitmisel senisest tihedamat ja laiaulatuslikumat koostööd teiste riiklike struktuuride, organisatsioonide ja ettevõtetega, mitte ei mõtleks vaid oma organisatsiooni keskselt.

Mõned näited sellistest võimalustest:

• EIS võiks teha tihedamat koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teiste allasutustega. Nii on EIS oma portaalide populariseerimiseks näinud ette internetiühenduste testimise ja kvaliteedi mõõtmise võimalused. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on aga juba käivitanud portaali Netitester (http://www.netitester.ee), mis teeb täpselt seda sama. Internetiteemalistele juhiste ja nõuannete koostamisele võiks teha kaastööd RIA, Andmekaitse Inspektsioon, Tehnilise Järelvalve Amet ja Tarbijakaitseamet.
• Registri tarkvaraplatvormi FRED edasisel arendamisel ei pea Eesti Interneti SA samuti jääma üksi kogu koormat kandma. Kunagi Tšehhi tippdomeeni registri jaoks loodud vabavaralise lahenduse arendustöö tundub küll toppavat (kodulehe uuendused jäävad kohati 6 aasta tagusesse aega), kuid GPL litsentsi kasutamine tähendab, et EIS võiks teoorias projekti avalikult “forkida” ja jätkata arendust avatult, koostöös teiste registrite ja huvitatud osapooltega.
• Optimaalse registri infrastruktuuri väljatöötamisel peaks tegema koostööd registripidajate ja ühendusepakkujatega, kellest mitmed on tõenäoliselt valmis pakkuma Eesti Interneti SA-le näiteks sekundaarse nimeserveri teenuseid. Infrastruktuuri käideldavuse tingimused tuleb välja töötada koos registripidajate ja registreerijatega ning seada endale reaalsed eesmärgid: DNS infrastruktuuri 24/7/365 töötamine on kindlasti oluline, kuid kas domeenide registreerimine ja pikendamine 24/7/365 on niivõrd hädavajalik, et ka see peab olema reaalajas replikeeritud?
• EE Direkt peaks registreerijatele teenust pakkuma olukorras, kus mõni registripidaja lõpetab ootamatult töö ja keegi teine registripidajatest ei soovi kliente üle võtta. Kuivõrd reaalne sellise olukorra tekkimine on? EIS’il on ligi 40 koostööpartnerit, kellel on EE Direkti laadne võimekus olemas, kas EIS-il on vaja kirjutada sama võimekus ise uuesti või saaks selle teoreetilise mure lahendada mõnel muul moel?

Võimalusi mõelda nö “oma kastist väljaspool” jagub.

Strateegilistest eesmärkidest olulisim on aga kindlasti .EE tippdomeeni redelegeerimine. Hoolimata senitehtust, on tippdomeen ametlikult ikka veel Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) nimel. Sihtasutuse neli eelmist tegevusaastat pole oodatud lahendust toonud, aga tahan väga loota, et EIS leiab ICANN-iga koostöös võimaluse redelegeerimiseks järgmise kahe aasta jooksul.

Saaks ka meie siin blogis selle EE.Pos-e alajaotuse kinni panna 🙂

Eesti Interneti SA strateegia, aastateks 2013-2015 saab alla laadida aadressilt: http://www.internet.ee/public/EIS_strateegia2013-2015_05.13.pdf