Miks on omanimelise domeeni registreerimine hea mõte?

Jätkates paari nädala eest üleskerkinud teemat (loe: https://www.zone.ee/blogi/2021/10/21/voimalikest-pahatahtlikest-domeeniregistreerijatest/), tahan käesoleva blogipostitusega kõnetada ennekõike neid, kelle jaoks on tema nimi ja selle avalik kasutus oluline. Ole sa siis kunstnik või poliitik, muusik või näitleja, sportlane või ärihai – ehk kokkuvõtvalt avaliku elu tegelane, kelle nimi aeg-ajalt tee uudis- ja sotsiaalmeediaveergudele leiab.

Üldiselt kipub enamus end mõistlikkuse kitsasse spektrisse sättivatest inimestest eeldama, et kõik inimesed meie ümber on ilusad ja head ning oma tegemistes tiivustatud vaid parimatest kavatsustest ja motiividest. Kas see eeldus tuleneb naiivsusest, soovist parandada maailma või millestki kolmandast, jääb siiski käitumisteadlaste ja psühholoogide otsustada. Igapäevaelu virrvarr paraku näitab seda, et see eeldus on ekslik ja et teps mitte kõik meie ümber sagivatest liigikaaslastest ei pea või ei taha kinni pidada ühiskonda toestavatest kirjutatud ja kirjutamata reeglitest.

Nende kirjutamata reeglite hallile alale heidavad oma tumeda varju näiteks suhtumine „mis pole keelatud, on lubatud” ning sellist suhtumist oma tegutsemise lipukirjaks sättivad kodanikud ka virtuaalses maailmas. Ehkki Internet on meie elusid mõjutanud ligi 40 aastat (maailma esimene domeen registreeriti 1985. aastal, aga TCP/IP protokoll läks laiemasse kasutusse aastal 1983) ning Zone omaltpoolt on siinsete inimeste teadlikkust domeenidest ja interveebi otsatutest kasutamisvõimalustest püüdnud kujundada viimased 22 aastat, pole virtuaalse kooseksisteerimise käitumisnormid kõigile veel sugugi mokkamööda. Nii põrkamegi (õnneks siiski harva) selliste tegelaste otsa, kes otsekui mässavate teismelistena püüavad Metsiku Lääne vaimus krabada kõike, mis ripakil ja millel potentsiaalne kuid moraalselt kaheldav väärtus.

Üks liik sedasorti ripakil „väärtustest” ongi mõne avaliku elu tegelase ees- ja perekonnanimest koosnev registreerimata domeeninimi, mis mõnele kullakaevurile võib tunduda sedavõrd atraktiivse saagina, et see esimesel võimalusel ära napsata. Ja panna see võõraste sulgedega ehitud hoiupõrsana püüdma träfikut või üritada nime tegelikule omanikule soolase tasu eest maha parseldada. Kusjuures mitte keegi sellisele tegevusele preventiivselt kätt ette panna ei saa, sest kui domeen on vaba, siis saab selle registreerida kes-ees-see-mees põhimõttel kes iganes meie seast…

Ehk siis: mitte keegi ei saa takistada, kui mõni käesoleva blogipostituse lugejast registreerib endale näiteks hetkel täiesti vaba domeeni jaanusputting.ee ja paneb selle domeeni näitama sisu, mis minuga mitte kuidagi seotud pole. Jah, .EE domeenireeglid võimaldavad mul alles sellise asjaolu ilmnemisel ehk hiljem alustada selle domeeni registreeringu vaidlustamist läbi Domeenivaidluste Komisjoni, mis suure tõenäosusega langetab mõne aja möödudes ka minule kasuliku otsuse. Kuid kuni selle otsuseni võib minunimelise domeeniga laiutav virtuaal-lindprii mulle piisaval hulgal peavalu valmistada, mille silumiseks võib kuluda kuid. Kui mitte aastaid. Igal juhul on protsessimine aeganõudev ja kulukas – seda enam, kui vaidlustama on vaja hakata nimesid .COM jms geneerilistes domeenides.

Kuigi otseseid tehnilisi hoobasid sellise tegevuse ennetamiseks pole, saame kirjeldatud olukordi vältida. Esimese asjana saab neid tülikaid olukordi ennetada igaüks, kes oma nime avalikku kasutamist oluliseks peab, registreerides omanimelise domeeni esimesel võimalusel ise ära. Zones saad sellise domeeni seejärel täiesti tasuta suunata (nn aliasena) oma olemasolevale veebilehele või selle alamlehele.

See käib eriti lihtsalt:

• logi oma Zone kontole
• vali teenuste ülevaatelehel vasakul asuvast menüüst Virtuaalserverid
• uuel avanenud lehel klõpsa menüüs lahti valiku Veebiserver alammenüü
• klõpsa lingile Aliase tellimine ning järgi kõiki seal kuvatavaid juhiseid

Teise ning sugugi mitte vähem olulise ennetuse saame läbi  ühiselt heakskiidetud hoiaku, et kellelegi teisele kuuluva ehk elava inimese nime ilma sellekohase loa või kokkuleppeta tegemine oma domeeniks on läbi ja lõhki mage ja taunitav.

Ainus koht, kus me võiksime rääkida potentsiaalsest erandist, on virtuaalne hauakivi meie seast lahkunud inimesele, kuid ka siis tasuks selline tegevus võimalusel olla heaks kiidetud kas lahkunu lähedaste või tema ajaloolise jalajälje seaduslike esindajate  poolt. Hea paralleelina tooksin autoriõiguse, mille kohaselt kehtib autoriõigus ka 70 aastat pärast autori surma.

Millised erandeid pakuksid välja Sina, hea lugeja?