Eriline .EE: kodumaise domeeni lugu ehk 30 aastat ilu ja valu

3. juuni 1992. Noor Eesti Vabariik astub oma esimesi samme iseseisvuse raskel kuid joovastaval rajal. Poes kehtib viimaseid nädalaid veel rubla ning loetud päevade pärast avab oma väravad tuliste üheksakümnendate anti-sümboliks kujunev metalliekspordifirma. Raadioeetrit on juba paar kuud valitsenud Ivar Vigla palaga „Soome” ning esimest korda üle aastakümnete astub Kadriorus pallimurule taas Eesti jalkakoondis. Ajalooline jalkamäng Sloveeniaga jääb 1-1 viiki…

See, et samal päeval sünnib .EE domeen, jääb kogu selle kireva virr-varri varju, sest ilmselt pole meedias tol hetkel kedagi, kes sellest sündmusest üldse midagi kirjutada taipaks. Ajakirjandus keskendub hoopiski tolleks hetkeks ummikusse jooksnud Eesti-Vene läbirääkimistele, mis siiski mitte väga kauges tulevikus päädib Vene vägede väljaviimisega Eestist.

Sõna „Internet”, mis täna on meie huultele ja näppudesse kulunud iseenesestmõistetavusena, kõlaks tolleaegsetele kõrvadele millegi esoteerilise, kauge ja suisa hirmutavana. Ajal, mil sõnumite saatmine kohmakate mobiiltelefonidega polnud isegi veel teemaks, helistati teineteisele lauatelefonidega, popimad ja jõukamad saatsid omavahel fakse ja vöödel piiksusid esimesed piiparid.

Kõigele vaatamata leidub tehnoloogia- ja teadussektoris entusiastlikke inimesi, kes omades visiooni, panevad veereva lumepallina Eestis tööle esimesed püsiühendused võrgus. Selle taga on Küberneetika Instituut ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), mida esindavad isa-poja tandem Endel ja Jaak Lippmaa. Just neil õnnestubki Interneti katusorganisatsioonilt Internet Assigned Numbers Authority (IANA) välja võidelda Eesti Vabariigi nimel .EE tippdomeen. Algab uus ajastu, algab Eesti Interneti ajastu.

.EE domeeni juurnimeserver pannakse käima siiski juulis 1992, mil hakkavad tööle ka esimesed domeenid nagu kbfi.ee, postimees.ee, ebc.ee, org.ee jt.

Nagu kõige muuga tol tormilisel ajal, on ka .EE domeeni esimesed sammud piinarikkad. Seda teemat jäävad veel pikkadeks aastateks saatma tulised vaidlused ja vastasseisud, piike lennutatakse karmide reeglite suunas: domeen on küll tasuta, kuid juriidilised isikud said esitada taotluse vaid ühele .EE domeenile, eraisikud pidid sellest aga suu puhtaks pühkima ja leppima PRI.EE kujulise domeeninimega.

Ehkki domeenidega seotud sisulise igapäevatööga tegeleb riigieelarve toel Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet, on kodumaise tippdomeeni ametlikuks administraatoriks jätkuvalt eraisikuna akadeemik Endel Lippmaa. Netikogukond peab seda liialt autokraatlikuks ja nõuab ühe häälekamalt muutusi. Pööre saabub ajal, mil .EE domeen on saanud 18-aastaseks: 5. juulil 2010 toimub kauaoodatud ja pikalt ette valmistatud domeenireform ning domeeniregistrit hakkab haldama Eesti Interneti Sihtasutus.

Selleks hetkeks on on registreeritud kokku 75 000 .EE domeeni.

Uue korra aluseks võetakse mujal maailmas levinud ja hästitoimiv kahetasemeline mudel, kus registreerijaid hakkavad teenindama registripidajad. Teiste seas ka 1999. aasta detsembris loodud Zone.ee, kes omab ulatuslikku kogemust .EU domeeni käivitamisega ja mille registripidaja ta aastast 2005 on. Uus kord domeenide arvule enam piiranguid ei sea ning .EE domeeni saavad edaspidi registreerida ka eraisikud, lisaks laieneb registreerimise võimalus ka välismaalastele.

Domeenireformile järgnenud esimesed aastad on taaskord konarlikud: vaieldakse sihtasutuse töö juhtimise, tegevuse sihipärasuse ning hinnastuse teemadel. Kodumaisel domeenil on nimelt nüüd hinnasilt, mis leiab nii pooldajaid kui ka vastaseid. Aja jooksul need vaidlused siiski vaibuvad ning asenduvad kogukonna kaasatuse tõttu asjaliku debati ja diskussiooniga. Zonel on olnud siin kaasa rääkida suur roll, tänu millle usaldavad teda tervelt pooled .EE domeeni registreerijad.

Juuni 2022. Meie armas kodumaine domeen saab 30-aastaseks. Võib julgelt öelda, et aastatega on asjad paika loksunud ning nii vanus kui ka läbielatud kogemused on andnud meie domeenile üksjagu tarkust ja stabiilsust. Selle kinnituseks on tema jätkuv populaarsus: nimelt on loenduris täna juba enam kui 151 000 registreeritud .EE domeeni.

Palju õnne, .EE!

P.S. Vahetult peale selle blogiposti avaldamist saabus kirjutaja postkasti igati asjakohane ning .EE domeeni ajalugu veelgi enam avardav kommentaar toonaste protsessidega vahetult seotud spetsialistilt. Avaldame tema nõusolekul selle alljärgnevalt.

“.EE teekond ei olnud sugugi mitte ühesammuline. Esimene samm oli veel ajal, kui Eesti oli Nõukogude Liidu koosseisus, kui tekkisid aadressid lõpuga xxx@yy.ew.su. See oli veel UUCP e-maili ja moodemitega helistamise ajastu.

Kui tekkis püsiühendus, siis kuidagi ilmselt suht automaatselt Jaak Lippmaa pakkus John Postelile, et nüüd oleks aeg registreerida ka Eesti riigile tippdomeen. Et registreeriks siis selle .EW top level domeenina ära. John Postel registreeriski.

Järgmise nädala-paari jooksul, kui veidi rohkem inimesi sellega kokku puutus, tuli neile meelde, et top-level domeenid on ikkagi mingi ISO ALPHA-2 standardi alusel välja mõeldud ning peaks vastama selle standardi järgi maa koodidele. Ja nii umbes kaks nädalat peale esimest Eesti top-level domeeni registreerimist muudetigi see ekslik .EW ära .EE-ks.”