Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) andis 3. mail teada, et 1. novembrist lõpetatakse Eesti.ee keskkonnas nimeliste postiaadresside pakkumine.
Seni pakuti aadresse kujul nimi.perenimi@eesti.ee ja firmanimi@eesti.ee teenuse tingimustele vastavatele isikutele, kui poolpehmeid digitaalseid identiteete, mida sai ära kasutada e-posti suunamiseks.
Teenust tarbis RIA sõnul aktiivselt vaid 2% potentsiaalsetest kasutajatest ning osalt just vähene huvi tingis teenuse osutamisest loobumise.
Loomulikult kutsus selline “sidurita paradigma vahetamine” esile väikestvõitu tormi “veeklaasis” ehk sotsiaalmeedias.
Miks?
E-posti aadress on 21. sajandil universaalseim unikaalne identifikaator, mida isik saab saab kasutada oma identiteedi tõendamiseks ja autentimiseks erinevates kontekstides.
Globaalses infoühiskonnas võib üksikisik olla seotud sadade erinevate teenustega, millest enamik kasutab oma kasutajate tuvastamiseks ja peamiseks suhtluskanaliks just e-posti.
Nutikamad internetikasutajad teavad, et tasuta e-posti teenused ei pruugi olla igavesed ja ega töösuhtedki pruugi tänapäeval kaua kesta, seetõttu ei pruugi oma identiteedi pikaajaline sidumine nende omaga olla jätkusuutlik.
Suunamisteenus, mida pakkus Eesti.ee, oli selliste ettenägelike internetikasutajate jaoks justkui ideaalne – riigi identiteediga seotud teenus, mida saab vastavalt vajadusele oma reaalselt kasutatavasse postkasti edasi suunata. Kuhu see riik ikka kaob ja kui kaob, siis on niikuinii juba suuremaid probleeme. Aga võta näpust…
Nii ongi kurioossel kombel sellest riigi otsusest mõjutatud keskmisest digiteadlikum ühiskonnagrupp, kes on ka küllalt häälekas (õigustatult).
Eesti.ee keskkonna haldajatele ei maksa siiski liiga teha. Töökindla ja turvalise e-posti teenuse pakkumine suurtele ühiskonnagruppidele ei ole triviaalne ülesanne ja selle keerukus ajas muudkui kasvab, sest uusi standardeid, parimaid praktikaid ning rakendatavaid tehnoloogiaid muudkui lisandub.
Suunavate e-posti aadresside pakkumine võib kellegile tunduda lihtne (kaks rida qmail’i nagu üks meie enda klient “elutargalt” kunagi kommenteeris), aga uskuge meid, kirjade salvestamine ja nendele ligipääsu võimaldamine ei ole e-posti teenuse kõige keerulisem osa. Miljonite kirjade operatiivne vastuvõtmine ja kohaletoimetamine, selleks vajaliku reputatsiooni hoidmine, globaalsete teenusepakkujate kapriisidega tegelemine, rämpsposti- ja viirustega võitlemine, kasutajate toetamine ja suur arv muid tegevusi moodustavad ühe e-posti teenusepakkuja igapäevatööst tegelikult lõviosa.
Me pole detailidega kursis. Sellegipoolest suudan endale väga elavalt ette kujutada olukorda, kus sellise organisatsiooni jaoks, kellele e-posti “deliverability” probleemide lahendamine ei ole nende missioon ega kirg, on tõesti kõige vastutustundlikum oma kasutajad mujale suunata.
Järgneval seisukohal võib olla kaubanduslik maine külges, aga mina tean vaid ühte võimalust sellise olukorra kordumist tulevikus vältida.
Selleks tuleb internetikasutajal võtta täielik kontroll oma interneti-identiteedi üle enda kätte. Praktikas tähendab see sellise domeeni registreerimist, mida ei saa keegi sinult käest ära võtta ja mille võid suvalisel hetkel “kaenlasse võtta” ja kolida teise teenusepakkuja juurde, kui su olemasolev sind enam rahuldada ei suuda.
Isiklikult kasutan seda võimalust juba väga pikka aega ning tänu sellele saan olla kindel, et minu digitaalse olemasolu üks nurgakivi on alati kindlalt paigas.
Minu veendumust, et kõigil peaks olema kontroll oma identiteedi üle jagab ka Zone, see oli üheks põhjuseks miks oma noortele ja entusiastidele suunatud säästubrändi Planet.ee reformimise käigus hakkasime klientidele alamdomeenide asemel soovitama personaalseid domeene.
Planet.ee teenus ongi täna üks soodsamaid võimalusi oma personaalse domeeni kasutusele võtmiseks.
Vaatame ka olukorra positiivset poolt, võrreldes Twitteri kasutajatega, kelle sotsiaalmeedia identiteet müüdi eelmisel aastal maailma suurima ja rikkaima ego pantvangiks ning kelle peal nüüd teostatakse nende rahaks keeramise eksperimente on Eesti.ee kasutajatel läinud ikka väga hästi 🙂