Soome valmistub domeenireformiks
Antud blogipostitus on 120 kuud vana ning ei pruugi olla enam ajakohane.
Meist põhja pool valmistutakse oma rahvusliku tippdomeeni töökorraldust oluliselt reformima. Juba mitmed aastad on Soomes ette valmistatud ulatuslikku infoühiskonda puudutavate seadusmuudatuste paketti nimega Tietoyhteiskuntakaari. Selle eesmärk on korrastada seni enam kui kümmet seadust ja 450 paragrahvi hõlmanud riiklikke ettekirjutusi. Kuna riigitähisena kasutatava .fi tippdomeeni haldus- ja kasutuskord on Soomes samuti seadusena kirjas, siis kaasajastatakse ka seda.
Riiklikku tippdomeeni .fi ja eristaatuses Ahvenamaa maakonna tippdomeeni .ax valitsemist ja kasutuskorda reguleerib Soomes Verkkotunnuslaki (http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2003/20030228). Mõlema tippdomeeni registrit peab ja selle igapäevatööd korraldab meie Sideametiga analoogne Viestintävirasto.
Seaduseelnõu kohaselt vahetab Soome tulevikus tippdomeeniregistri haldusmudelit ja muudab sellega oluliselt Viestintävirasto rolli. Seni on Soomes järgitud hübriidmudelit, mille järgi register haldab tippdomeeni andmekogu, aga suhtleb vajadusel ka vahetult lõppkasutajatest registreerijatega, täites nende tellimusi. Tulevikus on kavas kasutusele võtta kahetasandiline registrimudel, mille puhul jäävad registris muudatusi tegema vaid registripidajad.
Tuletame meelde, et väga pikka aega oli ka Eestis (küll mitteformaalselt) kasutusel tippdomeeni registri haldamise hübriidmudel, millest loobuti 2010. aastal aset leidnud domeenireformi käigus. Ka meie võtsime toona kasutusele kahetasandilise registrimudeli.
Eesootavate ümberkorraldustega soovitakse Soomes tõmmata senisest selgemat piiri tippdomeeni haldusega seotud administratiivsete ja kaubanduslike rollide vahele. See muudab seadusandja hinnangul avalike ressursside kasutamise efektiivsemaks, loob eeldused registri ja registripidajate vaheliseks usalduslikumaks suhteks ja toibutab registripidajate vahelist konkurentsi. Ühtlasi oleks see kooskõlas ka ICANN-i seisukohtadega, mis juba pikemat aega soosivad rahvuslike tippdomeenide puhul just kahetasandilise registrimudeli kasutamist.
Teine olulisem muudatus puudutab registreerijate ringi laiendamist. Nimelt näeb seaduseelnõu ette, et võimalus Soome domeenide registreerimiseks luuakse ka sellistele isikutele ja organisatsioonidele, kes ei paikne alaliselt Soomes. Seni on .fi lõpulise domeeni registreerimise eelduseks olnud kohaliku äriregistrinumbri või isikukoodi omamine.
Just eelpoolmainitu on ehk Eesti kontekstis kõige olulisema tähtsusega muudatus, on ju Soome meie üks olulisemaid ekspordipartnereid ja väga paljud meie ettevõtted ning ettevõtjad peavad seda lausa oma koduturuks. Kohaliku identiteedi omamine ja leitavus otsingumootorites on Soome turul aga äärmiselt oluline.
Registreerijad veel tormama siiski ei pea, sest heaoluühiskonna rattad ragisevad omasoodu ja seadusemuudatuste pakett on niivõrd ulatuslik, et esialgse uuenduste jõustumise ajana on välja käidud september 2016 (sic).
Omal tagasihoidlikul kombel oleme Soome domeenireformi osalisteks ka meie Zones. Viestintävirasto on nimelt kutsunud kokku registripidajate töörühma, millelt oodatakse sisendit uue töökorraldusega seotud määruste väljatöötamisel. Kuna oleme juba täna Viestintävirasto juures registripidajana kirjas, siis saime ka meie kutse ning pärast põhjalikku kaalumist otsustasime selle ka vastu võtta.
Esiteks on see meile hea võimalus vaadelda Soome registri tavasid, töökorraldust ja registripidajate kaasamist, et võrrelda seda olukorraga Eestis. Selleks annab meile unikaalse perspektiivi asjaolu, et oleme ka Eesti vastava registri (Eesti Interneti SA) juures püsivalt tegutseva registripidajate töörühma liige. Ega siis ka Eesti tänane tippdomeeni registri töökorraldus ja kehtivad domeenireeglid ole kivisse raiutud, ka neid võivad ühel hetkel taas ees oodata olulised muudatused.
Teiseks võimaldab see meil adekvaatselt mõista klientide jaoks niivõrd olulisel turul toimuvat ja aidata meil tulevikus oma klientide ootuseid veelgi paremini täita.